1. |
Timuka tütar
03:58
|
|
||
Kui mina hakkan laulemaie
Laulemaie luulemaie
Küla kõik jääb kuulamaie
Kust see laps on laulud võtnud
See pole tütar tööda teinud
See on seadunud sanuje
Pannud kokku palvesida
Mina aga mõistsin kostsin vasta
Isa külas käiessani
Pidas minda põueassa
Kandis minda kaenalassa
Seal mina laulule ladusin
Regivirsile vedasin
Raske viinauim ja veri saatmas neid õhtust hommikuni
Ei keegi asu neile anna
Timukas ja tema tütar kahekesi
Heli kurgus otsib sõnu
Kuid midagi ei tule välja
Timukale okastraati keris saatus kuniks ta suri
Mu tütrekene väike
Tahtsin sulle vaid ütelda
Eluteel vale raja olin valind ma
Sulle rõõmu pakkuda tahtsin ma
Ei kunagi saanud ütelda
Sind armastasin ma
Nüüd üksinda on tütar
Pimeduse jõkke hüppab
Laseb voolul ennast kanda
Meeleheitele end annab
Vool viib teda ära kodust
Otsima siit ilmast soojust
Vool viib teda külmasaarde
Kus kaotab rõõmus eluaarde
Mu isakene armas
Tahtsin sulle vaid ütelda
Eluteel vale raja olid valind sa
Liiga karm minu vastu olid sa
Ei kunagi saanud ütelda
Sul andeks annan ma
Kuldne koit kui mässlev meri
Lahke memm vaikselt vokki kerib
Saatus merel paati lükkab
Kus timukas ja tema tütar
|
||||
2. |
Jaaniöö
03:37
|
|
||
Keeruta, lennuta...
Langevad tähed jaaniöö aal
Kogu ilma lõkketuled on katmas
Ammusel ajal metsas sügaval
Kohtas üks papp vanapaganat
Süttis tuli
Öö pimenes
Lähemale ta astus
Ei uskund oleks seda ükski mees
Papp saatnaga lõi tantsu
Üllatus kange eksles ta suul
Kuidas pilgatakse jumalate poega
Oh mis te nüüd kuldne mees
Kas me mitte pole ühe moega
Kõikidest kasvudest kasvud peab saama
Kui võrdsed me kõik siin leekide ees
Tahtes vaid tahtut kas papp peab must saama
Kui kurat põleb nii soojalt mu sees
Mu sees
Mu sees
Mu sees
Süttis tuli
Öö pimenes
Lähemale ta astus
Ei uskund oleks seda ükski mees
Papp saatanaga lõi tantsu
Süttis tuli
Öö pimenes
Lähemale ta astus
Ei uskund oleks seda ükski mees
Papp saatanaga lõi tantsu
|
||||
3. |
Libahunt
04:06
|
|
||
Keset tühja metsakõrtsi jõin ma verd
Lahku löönud enda perekonnast
Õõnsa paku seest
Lunastust ma leidsin harva
Üksik karjane
Libahundiks pean ma jääma
Valu rinna sees
Jahi! Tapa! Veri!
Ma andun
Kuniks maal on veri
Kartlik pilk eksleb metsateedel
Laps räti sees
Tema kurbust kuhugi ei peida
Rästikute eest
Ei ole mõtet põgeneda vaid koos heituda
Nõnda nutab üksik pereema õhtul padjale
Jahi! Tapa! Veri!
Ma andun
Kuniks maal on veri
Vahel tunnen sinu lõhna
Nõmme liivateel
Joobun mälestustest headest
Ulun nurmedel
Üksildus rusuvaks on muutund
Pimeduse sees
Hundikarjaga koos suren
Kõik ühe eest
Ootan ma kui tuled
Aovalguses
Heidad rüü
Alasti mu ees
Mälestustes
Ootan ma kui tuled
Aovalguses
Heidad rüü
Alasti mu ees
Mälestustes
Ühel päeval tulen sinu juurde aovalguses
Hall hunt lamab koduõuel pea käppadel
Kui tunned minus ära enda viin sind rändele
Heidan rüü ja alasti su ette
Jään ootele
|
||||
4. |
Surm
04:16
|
|
||
Ta teadis et peab surema
Nägu täis kaduvuse pilte
Ta tõusis toolilt
Et jumalaga jätta
Kiirgasid aias lilled
Sinised mustad valged
Närbuvad värvid
Surevas kires
Milline suurus ja kõrgus
Milline jõuline uhkus
Suured tiivad katsid taeva
Ja laotusid üle maa
Paendumatu
Nii sirge ja kõrge
Paendumatu
Veri nii punane purskus suust
Valgel liival
Ta langes ta murdus
Ja saabus pimedus
Ta tõusis üles vankudes
Vaatas ümber ahastes
Taarus metsa poole
Kokkulangenuna
Mets ägas ja oigas
Kuuldus hullu naeru
Kuuldus appihüüdeid
Kaos üle maa
Paendumatu
Nii sirge ja kõrge
Paendumatu (tal ei ole varju)
Veri nii punane purskus suust
Valgel liival
Ta langes ta murdus
Ja saabus pimedus
Suur vaikimiste vaikus ümbritses teda
Ei liikunud puu ei liikunud leht
Ei laulnud lind ei kisendanud metsloom
Ei rännanud ükski pilverüngas taevakaare poole
Surema päikese õhkuvale rinnale
Veri nii punane purskus suust
Valgel liival
Ta langes ta murdus
Ja saabus pimedus
Veri nii punane purskus suust
Valgel liival
Ta langes ta murdus
Ja saabus pimedus
|
||||
5. |
Tulilill
03:33
|
|
||
Jõe kaldal ta räti sees lebas
Sinna kantud kui tuulte poolt
Tulilill üksikul aasal
Nõnda nukker ja abitu
Seal õnnele murele sirgus
Et hing saaks kosutust
Lahkuda lahkuda
Siit ei saa
Sosistas kuu
Vaadata vaadata
Üle sul ei jää miskit muud
Miskit muud
Tulilillena elada
Koos sinuga tahan ma
Nõnda aeglaselt õnnelill kasvas
Tütarlapsest neiu on saand
Tema rinna sees õitsele puhkend
Armujanu lõpmata
Kuid saatuse põletav käsi
Selle käest ära rebib taas
Rebib taas rebib taas
Siin ei aita muu kui mürk
Surma ta surma ta läeb
Tulilillena elada
Koos sinuga tahtsin ma
Tulilillena elada
Koos sinuga ihkasin ma
Tulilillena elada
Koos sinuga ihkasin ma
Julm saatus meid lahutas
Surmas rahu vaid leian ma
|
||||
6. |
Kuradijärv
03:38
|
|
||
Valmis ma olen sul ennast andma
Kui võtad mind tingimusteta
Sinu siidjas paitavas kehas tahaksin ma sumbuda
Kuradijärv sind nean ma
Kuradijärv su huuled
Kuradijärv su kutse
Kuradijärv mind emba
Haara ja valluta andunult lihaselt
Su vetes ma kümblen kontrollitult vihaselt
Tõmme su poole ei lakka nii lihtsalt
Ma plahvatan kires
Su võnkeid ma tunnen
Mu väikene surm
Su embus
Võta mind kaasa kui alasti lamad
Su embust tunda veelkord ma tahan
Kevadepäikeses end riietad lahti
Kuradijärv mu needus
Haara ja valluta andunult lihaselt
Su vetes ma kümblen kontrollitult vihaselt
Tõmme su poole ei lakka nii lihtsalt
Ma plahvatan kires
Mu võnkeid sa tunned
Su väikene surm
Mu needus
Võta mind kaasa kui alasti lamad
Su embust tunda veelkord ma tahan
Kevadepäikeses end riietad lahti
Kuradijärv mu needus
Ma plahvatan kires
Su võnkeid ma tunnen
Mu väikene surm
Su embus
Võta mind kaasa
Kui alasti lamad
Su embust tunda
Veelkord ma tahan
Kuradijärv
Kuradijärv
Kuradijärv
Mu needus
|
||||
7. |
Kaarnakiwi
03:07
|
|
||
Kord kinnitan ma kanda
Siia igaviku randa
Antud on lubadus
Kaarnakiwile
Üle soolase mere sõuab üks paat
Jõuab koju üks kadunud mees
Üle soode, metsade ja rabade
Kaigub vabalt ta karje
Mees võttis oma vaeva
Ja viis selle veskile
Pulbriks vaeva jahvatas
Ja asus taas teele
Üle soolase mere sõuab üks
Jõuab koju üks väsinud mees
Üle soode, metsade ja rabade
Kaigub vabalt ta karje
Üle soolase mere sõuab üks paat
Jõuab koju üks kadunud mees
Üle soode, metsade ja rabade
Kaigub vabalt ta karje
Oota mind veel
Palun oota mind veel
Mul antud on lubadus
Kaarnakiwile
Ma toon meile rikkuse
Ma toon meile õnne
Toon meite õuele
Tänu kaarnakiwile
|
||||
8. |
Nüüd näen su taevast
04:31
|
|
||
Sügav ja lai jõgi voolab peatumatult nagu aeg
Mis kannab ära minuteid tunde hetki ja lõpmatult aastaid
Hommiku hämaruses poiss ujutas seal elulaeva
Ei aimata osanud poiss
Talle kell armutult tiksub aega
Lahkuses ei näinud ta iial vaeva
Sinu õnnest ta kõhu täis sööb
Kartusetuses jälgis ta taevast
Mis voolab veest täis pisaraid
Sünged on näod tumedad teod
Kustunud leek jõejäises vees
Kõik käimata teed unusta need
Märg on su haud sulge nüüd laud
Nüüd näen su taevast
Mida katmas on hall veteloor
Ma näen su taevast
Ja sellel taeval on räpane toon
Sünged on näod tumedad teod
Kustunud leek jõejäises vees
Kõik käimata teed unusta need
Märg on su haud sulge nüüd laud
Sind põrgupõhja nüüd nean ma
Kärvaku liha luudelt ja näolt
Mu peeker on tühi ei rohkem saa anda
Saatus sind karistab tabatud teolt
Tabatud teolt
Kõik mis olen andnud
Tabatud teolt
Kõik mis oled teinud
Tabatud teolt
Kõik mis olen andnud
Tabatud teolt
|
||||
9. |
Kõik kaob
03:56
|
|
||
Löö siis pealegi ma olen endal armu andnud
Kogu elu sinu käte peal ma olen kantud
Raske on sinuta kujutada elu
Raske on sammuda neid samu radu
Kastesel põllul käsikäes neil hinges janu
Tüdruk ja poiss armunult embusse on vajund
Nad ei näe
Nad ei tea
Peatus tuul vaikus võttis maad
Surmaratsanikul
Peatus silm viiv neid lahutas
Kuid kõik kaob
Raske on sinuta kujutada elu
Raske on sammuda neid samu radu
Löö siis pealegi ma olen endal armu andnud
Ei ühtki hetke sinuta
Las aeg nüüd peatub
Peatus tuul vaikus võttis maad
Surmaratsanikul
Peatus silm viiv neid lahutas
Kuid kõik kaob
Peatus tuul vaikus võttis maad
Surmaratsanikul
Peatus silm viiv neid lahutas
Kuid kõik kaob
|
||||
10. |
Hingede mets
03:04
|
|
||
Keset metsa täis hingi
Ma langen su kütke
Läbi varjude lumma
Sinu säravaid silmi ma näen
Ülal puuvõra
Tähti ma hüüan
Valust karjudes närbun
Armastuseta
Ülal puuvõra
Tähti ma hüüan
Igavesti sind leida
Murtult ma otsin
Üle kareda koore
Tühja pilguga tõmban ma
Ma ei saa enam armastada
Mul ei ole südant
On ainult tühjus
Kõik maised tunded
Olen jätnud maha
Siin üksinda kõrgun
Ma
|
Külmking Tallinn, Estonia
Külmking ammutab inspiratsiooni Eesti folkloorist, sidudes sellega tänapäevased teemad ja raskemuusika.
Külmking is inspired by Estonian folklore, binding modern themes and heavy metal with it.
Streaming and Download help
If you like Külmking, you may also like:
Bandcamp Daily your guide to the world of Bandcamp